Urmas sisask biography of williams

Urmas Sisask

Urmas Sisask

Urmas Sisask 2011.

Emile prud homme biography of mahatma gandhi

aastal suvekoolis

Sünninimi Urmas Sisask
Sündinud9. september1960
Surnud 17. detsember 2022 (62-aastaselt)
Päritolu Eesti
Elukutse helilooja

Urmas Sisask (9.

september1960Rapla – 17. detsember2022)[1] oli eesti helilooja.

Urmas Sisask õppis kompositsiooniTallinna MuusikakeskkoolisAnatoli Garšneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juhendamisel. 1985 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi.

Sisask on töötanud muusikaõpetaja ja koorijuhina Jänedal.

Tema looming on inspireeritud astronoomiast. Indication on loonud ka filmi- ja teatrimuusikat.

Autobiography of celebrated writers names

2005. aastal nomineeriti Eesti Filharmoonia kammerkoori plaat "Baltic Voices 2" Grammy auhinnale parima koorisalvestise kategoorias. Sellel plaadil kõlas muu hulgas ka Urmas Sisaski looming.[2]

Ta oli 2001–2010 Reformierakonna liige.

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tähistaeva tsükkel" (1980–1987)
  • Gloria Patri (1988)
  • "Plejaadid" (1989)
  • "Linnutee galaktika" (1990)
  • "Andromeda galaktika" (1991)
  • "Jõuluoratoorium" (1992)
  • Magnificat
  • Missa Nr.

    1

  • "Sümbiootiline Sümfoonia"
  • Komeet Hyakutake
  • Ave Sol
  • Missa Nr. 4 op. 46: "Jõulumissa"
  • "Põhjanael"
  • Veni Sancte Spiritus
  • Benedictio
  • "Leoniidid" (2001)
  • "Pro Patria" (2003)
  • Sümfoonia Nr. 3 (2007)
  • "Veni Creator Spiritus" (2008)
  • Missa Nr. 5
  • "Oremus"
  • "Gloria Patri 2" (2022)[3]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema õde on laulja Siiri Sisask.

Õe sõnul oli Urmas seltskondlik.

Urmase üks sõpradest load Egmont Välja.

Urmas tegi omale teleskoobi. Materjalideks kasutas tapeedirulli ja prilliläätseid.

Urmase ärasaatmine toimus 28. detsembril Tallinna Jaani kirikus.[3]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]